{"id":1003,"date":"2020-12-13T15:48:56","date_gmt":"2020-12-13T13:48:56","guid":{"rendered":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/?page_id=1003"},"modified":"2021-03-31T13:30:15","modified_gmt":"2021-03-31T10:30:15","slug":"vastuseta-kusimus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/?page_id=1003","title":{"rendered":"Vastuseta k\u00fcsimus"},"content":{"rendered":"\n

Eesti P\u00fcsimetsa\u00fchistu tegi Keskkonnaagentuurile p\u00e4ringu avaldada SMI alusandmed. Keskkonnaagentuur keeldus sellest. Terje-Liisa P\u00f5vvat\u2019i (P\u00e4\u00e4stame Eesti Metsad MT\u00dc) abiga koostasime vaide Andmekaitse Inspektsioonile. Andmekaitseinspektsioon leidis, et Keskkonnaagentuuril ei ole alust andmete avaldamisest keelduda<\/a> ning m\u00e4\u00e4ras uueks vastamise t\u00e4htajaks 21. detsembri.<\/p>\n\n\n\n

Miks me neid andmeid n\u00f5udsime?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

1) \u00dclehinnatud hektaritagavara
<\/strong>Juurdekasvu arvutuse aluseks on keskmine hektaritagavara. Hektaritagavara ja boniteedi m\u00fcstilisest suurenemisest on kirjutanud Lembit Maamets Eesti Looduse 6\/2020 v\u00e4ljaandes<\/a>. L. Maamets toob v\u00e4lja, et kui 1973 aastal kuulus ainult 10,5% kuusikutest Ia ja I boniteediklassi, siis t\u00e4nap\u00e4eval haaravad Ia ja I boniteediklassi kuusikud SMI andmetel enda alla 77% kuusikute \u00fcldpindalast.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Sarnaselt on kasvanud kuusikute hektaritagavara. Tavametsakorralduse andmetel<\/a> on kuusikute keskmine hektaritagavara olnud viimastel aastak\u00fcmnetel umbkaudu 180 tm, kuid SMI andmetel umbes 25% suurem e. 250 tm. Selle jaoks, et metsa keskmine hektaritagavara saaks olla 250 tm\/ha, peab SMI andmetel raiek\u00fcpse metsa hektaritagavara olema 343 tm\/ha<\/strong>. Samas on RMK keskmine v\u00e4ljaraie ligikaudu 253 tm \/ ha.<\/strong> Vahe on \u00fcle 30%.<\/p>\n\n\n\n

2) L\u00fchike perspektiiv<\/strong>
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp selgitas 30. oktoobri \u00dclle Harju Postimehe artiklis<\/a>, et Eesti raiemahud on pikas perspektiivis j\u00e4tkusuutlikud, kuna pikk perspektiiv metsanduses on 10 aastat.<\/p>\n\n\n\n

3) Keskmine raievanus on langenud<\/strong>.
MAK2030 jaoks tehtud arvutusk\u00e4igus \u201eUuendusraie arvutus Eesti riikliku metsanduse arvestuskava koostamise toetamiseks\u201c on Enn P\u00e4rt toonud Tabelis 6<\/a> v\u00e4lja tegelikud keskmised uuendusraie vanused. K\u00f5rvutades neid Metsaseaduses tooduga, on n\u00e4ha, et n\u00e4iteks 1A boniteedi m\u00e4nnikuid raiutakse seaduses etten\u00e4htud 90 aasta vanuse asemel keskmiselt<\/span> 60 aasta vanuselt.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

L\u00fchem raiering m\u00f5istagi v\u00f5imaldab suuremat raiemahtu.<\/p>\n\n\n\n

Mis probleemi Eesti P\u00fcsimetsa\u00fchistu lahendab?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kui t\u00e4nast puidut\u00f6\u00f6stuse soovitud raiemahtu pikendada 10-15 aasta peale, siis ei j\u00e4\u00e4 meile raievanusest vanemat metsa enam majandatavale metsamaale alles. K\u00f5ik asjaosalised teavad seda, nii Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium, RMK kui ka puidut\u00f6\u00f6stuse esindajad – see ongi ju t\u00f6\u00f6stuse poolt soovitud tulemus: mets on \u201eh\u00e4sti\u201c majandatud. Ando Eelmaa suu l\u00e4bi esitatud puidut\u00f6\u00f6stuse n\u00e4gemus Eesti metsadest on senisest veelgi l\u00fchem raiering. Seega kujunevad Eesti metsad kiiresti \u00fcmber: peagi n\u00e4eme siin vaid kuni 60-70aastaseid m\u00e4nnikuid ja kuusikuid, kuni 40-50aastaseid kaasikuid ja paarik\u00fcmne aasta vanuseid lepikuid ja haavikuid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Puidut\u00f6\u00f6stus \u00fctleb seepeale, et metsa peabki majandama ja kaitsealad on ju meil olemas. Probleem seisneb selles, et sellise stsenaariumi puhul raiume me v\u00e4lja ka enamuse k\u00f5rge loodusv\u00e4\u00e4rtusega metsast.<\/p>\n\n\n\n

Raiest kaitstud e. range kaitse all olevat metsa on meil 14% kogu metsamaast ning ainult veerand sellest on t\u00e4na raievanusest vanem mets. Teisis\u00f5nu: t\u00e4na on rangelt kaitstud aladel raievanusest vanemat metsa alla 4% kogu metsamaa pindalast. T\u00e4naste raiemahtude j\u00e4tkudest majandatavale metsamaale raievanusest vanemat metsa ei j\u00e4\u00e4 (vt. joonis: vaid 10 aasta m\u00f6\u00f6dudes aastal v\u00f5ib raievanusest vanemat metsa olla j\u00e4rel vaid 5,1% kogu metsamaast).<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rge elurikkusega loodusmetsa on meil ainult 1,5-2%; umbes pool sellest on selle 4% sees, mis on kaitstud, ja umbes pool on majandataval metsamaal: ja selle me t\u00e4nase olukorra j\u00e4tkudes ka j\u00e4rgmise 10-15 aastaga v\u00e4lja raiume.<\/p>\n\n\n\n

Forestly ja P\u00fcsimetsa\u00fchistu eesm\u00e4rk ongi kaitsta eelk\u00f5ige seda 2-5% k\u00f5rge loodusv\u00e4\u00e4rtusega metsast. Kuna see protsent on nii v\u00e4ike, siis selles valguses on t\u00e4iesti arusaamatu. miks RMK varjab KAH alasid v\u00f5i miks Kristel J\u00e4rve Keskkonnaministeeriumist pajatab meile Eesti looduskaitse eduloost, samal ajal kui me oleme v\u00e4lja raiumas seda paari protsenti metsast, mida kindlasti kaitsma peaks.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5istagi peab metsa majandama: ei ole kohanud \u00fchtegi looduskaitsjat, kes vastupidist arvaks. Kahjuks ei ole Ayn Randi nn objektivismist t\u00f5ukuv idee, et ettev\u00f5tja ise teeb ja vastutab (ilma riigipoolsete, v\u00f5i veelgi parem: riikide\u00fcleste, piiranguteta), kuskil maailmas ressursip\u00f5hises majanduses h\u00e4id tulemusi andnud. Nii, nagu karusloomakasvatuses v\u00f5i lihat\u00f6\u00f6stuses muudetakse loom tooraineks ja temaga k\u00e4itutakse vastavalt, on ka puidut\u00f6\u00f6stuse tooraineks mets koos kogu elurikkusega, mitte metsast saadav puit. On oluline m\u00f5ista, et mets on tooraineks, mitte puit, sest t\u00e4na r\u00e4\u00e4givad pelletit\u00f6\u00f6stuse eestk\u00f5nelejad meile, kuidas biomassi kasutamisega saab \u00e4ra hoida l\u00e4henevat kliimakatastroofi. Senimaani, kuni pelleteid tehakse tootmisj\u00e4\u00e4kidest, saepurust, v\u00f5sast ja raiej\u00e4\u00e4tmetest, peab see argument paika: erinevalt kivis\u00f6est v\u00f5i naftast, biomass taastub ja seob kasvades sama koguse s\u00fcsinikku kui selle p\u00f5letamisel atmosf\u00e4\u00e4ri p\u00e4\u00e4ses. T\u00e4na aga on sellise tooraine osakaal pelletit\u00f6\u00f6stuses langenud umbes pooleni ja teine pool tuleb metsast raiutavast puidust. V\u00e4ga raske on n\u00f5ustuda argumendiga, et elurikkust ahju ajades on v\u00f5imalik kliimakatastroofi \u00e4ra hoida: kogu v\u00f5itlus just elurikkuse ja elupaikade s\u00e4ilitamise nimel ju k\u00e4ibki: inimene liigina saab ka 3 kraadi soojemas kliimas hakkama.<\/p>\n\n\n\n

Niisiis k\u00e4ib jutt eelk\u00f5ige 2-5% k\u00f5rge loodusv\u00e4\u00e4rtusega metsamaast. Selles valguses on t\u00e4iesti arusaamatu RMK ja Keskkonnaministeeriumi l\u00e4biv soov varjata n\u00e4iteks KAH alasid, varjata p\u00e4randkultuuri ja hiiete kaardikihti, m\u00f5elda v\u00e4lja takistusi potentsiaalselt k\u00f5rge elurikkusega metsatukkade kaardistamiseks jne.<\/p>\n\n\n\n

Mattias Luha, Eesti P\u00fcsimetsa\u00fchistu, 14. dets. 2020<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti P\u00fcsimetsa\u00fchistu tegi Keskkonnaagentuurile p\u00e4ringu avaldada SMI alusandmed. Keskkonnaagentuur keeldus sellest. Terje-Liisa P\u00f5vvat\u2019i (P\u00e4\u00e4stame Eesti Metsad MT\u00dc) abiga koostasime vaide Andmekaitse Inspektsioonile. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1003","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1003","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1003"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1003\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1030,"href":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1003\/revisions\/1030"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/pysimetsayhistu.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1003"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}